Ođasgovas ja sosiála mediain leat oaidnán govaid ja filmmaid sámenuorain geain sámeleavga ovtta gieđas ja čuoddjilis ČSV-jiena lea skádjan Norgga fápmoguovddážis. Leat maid oaidnán go Norgga politiijaveahka lea guoddán nuoraid olggos Norgga departemeantavistti geallárii. Doppe bidje nuoraid politiijabiillaide ja dolvo sin politiijavistái gos aktivisttat registrerejuvvojedje ovdalgo luitojuvvojedje. Dát nuorat máhcce fas departemeantavistti olggobeallái. Dát govat máhcahit min 40 jagi maŋos áiggis ja Áltá-akšuvdnii. Erohus otná sámi nuoraid akšuvnnas ja Áltá-akšuvnnas lea ahte Fovsen-áššis lea Alimusriekteduopmu mii cealká ahte ceggejuvvon bieggamillot rihkkot olmmošvuoigatvuođaid.

 

Sámi joatkkaskuvlla ulbmil
Sámi joatkkaskuvllaid váldoulbmil lea seailluhit ja ovdánahttit sámi identitehta, giela ja kultuvrra. Skuvllaid oahpahus čuovvu Máhttoloktema Sámi. Danne lei lunddolaš min siiddaeamida (rektora) bealis diehttelas láhčit dili nu ahte oahppit ja oahpaheaddjit skuvlaáiggis ožžo vejolašvuođa geahččat Ellos eatnu-filmma.

 

Ellos eatnu-filbma
Mii leat maŋemuš vahkuid digaštallan Ellos eatnu-filmma sisdoalu máŋgga geahččansajis, ja nu leat bargan sihke oahppoplána obbalaš oasi mihtuiguin ja iešguđet fágaid gealboulbmiliiguin. Vuossárgga šattai filmma sisdoallu fas áigeguovdilin, muhto erohus lei ahte dál hállat otná áiggis. Seamma áiggis go Seanadat ja duohtavuođakommišuvdna galgá ovdanbuktigoahtit dáruiduhttima váikkuhusaid doložis otnážii.

 

Gealbmoulbmilat
Oahppoásahussan lea mis geatnegasvuohta oahpahit UDIRA gealbomihtuid nugo olmmošárvvu, identitehta ja kultuvrralaš máŋggabealatvuođas. Skuvlan galgat bargat dan nammii ahte oahppit olahivčče kritihkalaš jurddašeami ja ehtalaš diđolašvuođa. Mii galggašeimmet boktit ohppiid beroštit iešguđetlágan áššiin nugo luonddus ja diđolašvuođa birasáššiide, ja diehttelasat demokratiija ja váikkuhanvejolašvuođaid. Dáid beivviid lea leamaš lunddolaš Fovsenášši geažil barggahit ohppiid earenoamážit buot oahppoplána obbalašoasis mihtuiguin.

 

Ođasgovva čájeha ja muitala
Ávvir čállá nuorra sámi aktivisttat NSR-N ja Luondu ja Nuorat eai loga áigut vuollánit akšuvnnain ovdalgo Norgga ráđđehus čuovvula Alimusriekteduomu ja lohpida Fovsen boazodoalloguovllus njeaidit bieggamilluid. Nuorat leat olahan fuomášumi mediaid bokte ja leat ožžon veahki birasaktivisttas Greta Thunbergas. Thunberga muitala Ávvirii ahte lea Oslos doarjume akšuvnna ja čájehit solidaritehta sidjiide geat leat nu guhká rahčan áššiin ja sidjiide geat leat akšuneret jo máŋga beaivvi. Fovsen-sámiide lea dehálaš ahte fámolaš olbmot nugo Thunberg,  Mari Boine ja earát nu čielgasit servet ja dorjot nuorra akšunisttaid. VG-neahttasiiddus beasaimet oaidnit doarjjakonseartta. 

 

Nuorat eai dohkket stáda rihkkuma
Dál čájehit sámi nuorat ahte sátnevájas ii leat rievttes eallinráva Fovsen bieggamilloáššis ja nu sii jorggugávttiiguin leat duorastat rájes akšuneren departemeantavisttis. Mii oaidnit mo NSR-N ja Luondu ja Nuorat searvvi nuorat leat olahan dan dási gos eai šat oba nagot ge dohkkehit ahte bohccot Fovsena boazosámiguovllus leat ožžon unnit guohtunguovllu. Dát diehttelasat čuohcá Fovsena boazosápmelaččaide go gáržžiduvvon eatnamat čuhcet boahtteáigái. NSR-N ja Luondu ja Nuorat leat cealkán ahte áigot akšuneret dassážii go Norgga stáda lohpida njeaidit bieggamilluid Fovsenis.

 

506 beaivvi gollan
Odne leat 506 beaivvi gollan dan rájes go Norgga alimusriekti celkkii ahte bieggamillot Fovsenis rihkkot olmmošvuoigatvuođaid. Vahkkoloahpas lei Ella Marie Hætta Isaksen, aktivistta, sámi artistta ja neavttár mielde HELGE-MORGEN sáddagis gos muitalii ahte sii akšunerejit go Norgga stáhta ii leat vuos dahkan maidege bissehit rihkkuma Fovsen. Dán sáddagis Hætta Isaksen vástida Oljo- ja energiijadepartemeantta stáhtačállái áššis. Hætta Isaksen lea ge njunnošiid searvvis akšunereme Norgga stáda vuosttá.

 

Sánálaš nuorat
Sámi joatkkaskuvlla bealis čuovvut mielde servodatáššiin ja oaidnit mo sámi nuorat ja earát dál vuosttaldit jorggu gávttiiguin Norgga stáda vuosttá oaivegávpogis. Oahppoásahussan oaidnit nuoraid geat leat sánálažžat, geat hálddašit retorihka alla dásis ja čehpet čujuhit ja muittuhit Alimusrievtti dupmui mii golggotmánu 11.beaivvi 2021 celkkii ahte Norgga stáda mearrádus diktit bieggamilluid Fovsenis Trøndelágas ii leat lobálaš, go dat rihkku olmmošvuoigatvuođaid. Duopmu cealká ahte bieggamillot goaridit Fovsena boazosápmelaččaid leahkima.

 

Viidát beaggin addá fuomášumi 
Nuorat leat olahan viidát beaggima sihke Norggas ja olgoriikkas. Ovddežis diehtit man dehálaš dat lea juohkit dieđuid áššiin mat čuhcet sápmelaččaide. Okta báikkálaš ášši lea buorre ovdamearkan dasa mo viidát beaggin áššiin gos stáda politihkka lea čuohcan sámiide lea dehálaš. Mii máhccat beassážiidda Kárášjogas, cuoŋománu 9.beaivvi 1960 gos 89 olbmo čoahkkanedje Kárášjoga servodatvissui. 87 dáin vuolláičálle cealkámuššii Norgga ráđđehussii gos háliidedje joatkit ja nannet dáruiduhttima Kárášjogas. Dát cealkámuš lea dovddus beassáš-resolušuvdnan. Njunnošis das lei Bargiidbellodaga Hans Rønbeck, guhte fárrii Hámmerfeasttas Kárášjohkii ovdalaš nuppi máilmmisoađi. Rønbeck áigumuš lei ođasmahttit Kárášjoga servodaga, ja son oaivvildii giela leat dehálaš dán barggus. NRK Sápmi lea čállán giččus mii lei Kárášjogas fargga 63 jagi áigi álggahii maiddái rahčamušaid dan ovdii ahte mánát ja nuorat galget beassat sámegiela geavahit ja oahppat.

 

"Beassášresolušuvdna"
NRK Sápmi čállá ahte dát beassáš-resolušuvdna hárbmadii Mátta-Afrihká olgoriikkaministara. ON váldočoahkkimis New Yorkas skábmamánus 1960 hárpmai Eric Louw go Norga moittii Mátta-Afrihká apartheidpolitihka. Ministtar Louw lei gullan «Beassášresolušuvnna» birra ja ON sárdnestuolus son celkkii: – Norggas leat iežaset moaitin veara áššit sápmelaččaid guovdu. Ná son muittuhii Norgga stáda iežaset vearredaguin.
Dát ášši lea muittuhussan man dehálaš dat lea fuomášuhttet maiddái eará riikkaid Norgga politihkas.

 

Sátnefriddjavuohta 
Norga lea huksejuvvon demokratiijaprinsihpaid vuođul mat addet olbmuide vejolašvuođa čájehit miellačájehemiid, nu go dát nuorat dahket dál. Sámi nuorat ja earát geat dorjot boazosápmelaččaid Fovsenis leat bidjan agenda riikkamediain. Guovvamánu 28.beaivvi cealká NRK Debatten-prográmma ahte bieggamillot Fovsenis rihkkot sámiid rivttiid, ja prográmma digaštallá mii dál galgá dáhpáhuvvat bieggamilluiguin. Eai leat galle ášši mat olahit dakkár fuomášumi ahte Debatten daid digaštallá. Dát lea čielga ovdamearkan dasa makkár fápmu dat lea go sámi nuorat leat nagodan mobiliseret ja čohkket searaid. Oahpahusásahussan lea min bargu álo ođđa áššiid čatnat kontekstii. Sámi nuoraid bokte oaidnit ahte Pedar Jalvvi (1915) dikta Muohtačalmmit fas áigeguovdil go muittuha go “goaikkanasat čoggojit dat ájan, deatnun, jávriin, mearran – stuoris dalle daid fápmu”.

 

Máttasámit fokusis
Oahppoásahussan leat dieđusge diđolaččat das ahte sámit nugo buot eará olbmot ge, leat iešguđetláganat ja eat mii ge leat ovttajienalaččat juohke áššis, muhto dán vuoro doalahat fokusa Alimusrievtti duomus Fovsen-bieggamillo áššis gos máttasámi boazosápmelaččat ja bohccot leat guovddážis. Alimusrievtti duopmu cealká ahte Fovsen njarke siidda árbevirolaš boazodoallu goariduvvo bieggamilluin maid stáda lea diktán cegget ja álggahit doaimma ovdalgo ášši lei gárvásit meannuduvvon riektevuogádagas. Dát vuohki máhcaha min badjel 100 jagi ruovttoluotta  ja Johan Turii (1910; 1987), guhte lei vuosttaš sápmelaš guhte čálii girjji sámegillii. Son čálii “Sámiid vuosttaš balláma birra” ná: “De bohte meara mielde deike dán nuortadavvečihkii ja de balde sámiid eret mearragáttiin. Ja de sámit báhtare vuovdegierragiidda, ja doppe orro ráfis olu jagiid ja guođohedje ealuideaset dain vuvddiin ja váriin. Mat ledje ávdimin daihe orruidhaga” (1987: 17).

 

Bivdá ON váldit oktavuođa ráđđehusain
Dál leat sámi nuorat ja earát akšunereme Oslos go eai dohkket ahte Norgga stáda ii doahttal Alimusrievtti duomu Fovsen-áššis. Dát nuorat leat nagodan bissehit stáda fápmoguovddáža ja deavdán ođasgova. Dát nuorat leat cealkán ahte sii dorjot Fovsen-boazosápmelaččaid ja eai dohkket ahte bieggamillot baldet sámiid eret dan guovllus. Dál leat nuorra akšunisttat oažžugoahtán eanet olbmuid searvvat miellačájeheapmái ja leat cealkán mediaid bokte ahte jotket akšuvnnain nu guhká go lea dárbu. De leaš oaidnit mo Fovsen-ášši ovdána ovddas guvlui. NRK dieđuid mielde lea Sámediggepresideanta Silje Karine Muotka lea bivdán ON váldit oktavuođa Norgga ráđđehusain Fovsen-ášši birra. 

 

Mii čuovvut mielde
Min skuvlla oahpaheaddjit bohtet lunddolaččat čuovvu Fovsen-ášši ovddasguvlui ja čatnat dan fágaide gokko lea lunddolaš dan dahkat. Mii diehtit ahte ollugat min skuvlla bargiin ja ohppiin beroštit dán áššis. Ollugat maid gehččet Fovsen-ášši eará sullasaš áššiid ektui Sámis. Mii sávvat ahte nuorra áŋgirdeaddjit besset čájehit vuosteháguset ja ahte Norgga stáda farggamusat čielggadit mo sii áigot čuovvulit Alimusrievtti duomu Fovsen-áššis. 

 

Duogáš dieđut Fovsen-ášši birra:
NRK čilge man birra gičču Fovsena bieggamilluin lea. Sii čilgejit ahte máttasámiin lea Roan ja Storheia guovlu lea ovdal 1500-logu leamaš dálveguohtuneana.

  • Jagis 2006 dieđiha Statkraft Development AS beroštumi hukset bieggamillopárkka dan guvlui. Sin ohcamuš dohkkehuvvo 2010 ja sidjiide addo konsešuvdna huksegoahtit.
  • De boahtá váidda konsešuvnna addimii, muhto Olju- ja energiijadepartemeantta bisuha mearrádusa 2013.
  • Ášši ovddiduvvo riektevuogádahkii. Mátta-Fovsen sitje ja Davvi-Fovsen siida oaivvilda huksemiid billistit dehálaš guohtunguovllu bohccuide ja oaivvildit dán rihkkut sámiid rievtti doaimmahit iežaset kultuvrra.
  • Dattege álggahuvvo bargu hukset bieggamillopárkka geassemánus 2016. Huksejeaddji lea ožžon lobi álggahit barggu vaikko váiddaášši ii leat gárvásit meannuduvvon riektevuogádagas.
  • Dán bargui investerejuvvo 11 miljárdda ruvnno.
  • ON dáhttu Norgga bissehit huksema Storheias dassážii riektevuogádat lea čielggadan ášši.
  • Stáda ii doahttal dán ávžžuhusa ja bieggamillopárka doaibmagoahtá 2020.
  • Ovttajienalaš Alimusriekti celkkii 2021 huksejuvvon bieggamillopárka Fovsenis rihkku sámiid rievtti eallit iežaset kultuvrrain.
  • Dát konsešuvnnat eai leat lobálaččat go rihkkot ON-konvenšuvnnain.
  • Vaikko duopmu lea celkon áššis, de lea ain bieggamillopárka doaimmas Fovsenis.
  • 2022 sáddii ráđđehus reivve Sámediggái gos celke ahte sin mihttu lea bisuhit sihke bieggamilluid ja boazodoalu Fosenis.

NRK neahttasiiddus sáhtát lohkat eanet Alimusrievtti duomus.

 

Geahča geahččat ja lohkat
Ávžžuhat du geahččat TV-ráiddu Vi lover et helvete, mas min mediaoahppit leat leamaš mielde statistan. Maiddái NRK-dokumentára Gollegiisá sáhttá buktit olbmuid ođđa jurdagiid. Maiddái NRK artihkal Nils-Aslak Valkeapää birra sáhttá oažžut olbmo jurdilit olu áššiin. Artihkal Indigenous activists refuse to leave Norwegian oil and energy ministry čájeha mo nuorat leat olahan beaggima olggobeale Norgga. 

 

VG-neahttaášši čilge Fovsen-ášši oanehaččat dárogillii

  • Det hele dreier seg om to vindkraftanlegg på Fosen i Trøndelag. Roan og Storheia sto ferdig i 2019 og 2020.
  • Vindturbinene står i områder brukt av to siidaer, samiske reindriftslag, med seks sørsamiske familier. Vindturbinene forstyrrer reinsdyrene. Det truer livsgrunnlaget til familiene, som saksøkte utbyggerne.
  • Det er staten som har gitt utbyggerne tillatelse, og staten støttet utbyggerne i retten. Til slutt kom saken til Høyesterett, som slo fast at å tillate vindkraftanleggene var et brudd på samiske rettigheter.
  • Høyesterett konkluderte med at utbyggingen vil true reindriftsnæringens eksistens på Fosen, hvis det ikke settes inn tilfredsstillende avbøtende tiltak.
  • Dommen var en seier for de sørsamiske familiene, men den sa ingenting om hva staten og utbyggerne nå må gjøre.
  • Staten vil ikke kreve at turbinene fjernes, regjeringen har sagt at det vil ta tid å undersøke hvilke andre muligheter som finnes.
  • Saksøkerne har påpekt at så lenge turbinene står og ingenting gjøres, er det et pågående brudd på deres rettigheter.
  • Nå er det gått over 500 dager siden dommen kom, 11. oktober 2021. Samiske aktivister og Natur og Ungdom har samlet til en demonstrasjon foran Olje- og energidepartementet, for å kreve rivning.
  • Ett av spørsmålene regjeringen må finne ut av, er hvilke følger det vil få for andre saker senere, dersom de krever at turbinene fjernes.
  • Kan det bety full stans i andre utbyggingsprosjekter i områder med samisk reindrift? Hva vil skje med alt fra utbygging av strømnettet og strøm ut til olje- og gassplattformer, til utbygging av en togbane til Nord-Norge?
  • Dommen startet med rettighetene til seks familier og deres over 2000 reinsdyr. Nå følges den tett av utenlandske medier og internasjonalt kjente aktivister.