Árbevierru hárjehusbargun -oahppit duddjojit reagaid
Sámi joatkkaskuvlla oahppit besset bargguid bokte oahppat mo duddjot árbevirolaš reagaid. Reahkaduddjomis lea guhkes árbevierru sámi kultuvrras ja eallinvuogis.
Bures boahtin Sámi joatkkaskuvlii Kárášjogas mii leat riikaviidosaš skuvla gos oahppit miehtá Norgga sáhttet ohcat. Min skuvla lea ođastuvvon sihke vistiid ja rusttegiid dáfus ja dasa lassin birasta čáppa luondu min čáppa skuvlla guovddáš Sámis. Mii skuvllas dahkat buot maid sáhttit láhčin dihte buori loaktima dutnje ja mii illudat oahpásmuvvat ođđa ohppiiguin ja váhnemiiguin čavčča rájes.
Sámi joatkkaskuvlla oahppit besset bargguid bokte oahppat mo duddjot árbevirolaš reagaid. Reahkaduddjomis lea guhkes árbevierru sámi kultuvrras ja eallinvuogis.
Čakčamánu 3.beaivvi ledje Jo2 ja Jo3 luohkát čakčamátkkis Givdovárádjaga bearralmátki barttas.
Válgadebáhtas hástaluvvo politihkkárat dehálaš sámi fáttáiguin. Sámi oahpponeavvut, huksen/stuorideapmi vai luondu ja árbevirolaš ealáhusat, sámegiella oahpahusas ledje dušše muhtin daid fáttáiguin maid digaštalle.
Mobiilatelefovnna geavaheapmi lea dušše lohpi pedagogalaš atnui. Juohke oahpahusdiimmu álggus galget buot oahppit bidjat mobiilaovttadagaid ildui/kássii. Oahppit geat eai geavat mobiilatelefovnna diimmus, olahit buoret bohtosiid.
Leago dus miella skuvlii álgit, muhto de ii leat skuvlasadji? De gal sáhtát ohcat mis saji. Skuvla veahkeha maiddái olggobealássiide lágidit orrunsaji.
Bures boahtin oahppin.