Makkár oahppit sáhttet ohcat?
Ortnet lea olggobeale ássi ohppiide. Buohkat geat dárbbašit veahá veahki oažžut skuvlaárgabeaivvi ortnegii, nu mot bearráigeahču, oktavuođa rávisolbmuiguin, iđđesboktima ja nu ain. Oahppit geat dárbbašit liige bearráigeahču dearvvašvuođa ja sosiálalága vuođul eai boađe verddebearašortnega vuollái. Oahppit vuollil 18 jagi vuoruhuvvojit.

Oahppi vuollil 18 jagi:
Ortnegis sisttisdoallá borramuš, orrun ja ovdamoraš.

Oahppi badjel 18 jagi:
Verddebearrašii mákso láigu láigolanjaid ovddas ja bearráigeahččama ovddas. Borramuša ovddas ii mákso. Jus verddebearaš dattege háliida fállát boradeami oahppái, de ferte šiehtaduvvot ja oahppi ferte máksit liigemávssu dan ovddas. 

Máksin
Skuvla mearrida alimus hatti maid verddebearaš sáhttá váldit máksun mánnosaččat. Skuvla máksá oasi dán hattis, ja oahppi ieš máksá hatti gaskkal alimus hatti ja dan maid skuvla máksá.Verddebearaš oažžu skuvllas fásta mávssu mánnosaččat nu guhka go oahppi orru sin luhtte. Geassemánus skuvlajagi loahpas loahpahuvvo verddebearaššiehtadus, ja ođđa šiehtadus ferte čállot borgemánus. Jus oahppi háliida láigohit geasseluomus, de ferte oahppi ja verddebearaš čállit priváhta láigošiehtadusa. Skuvla ii mávsse láiggu geasseluomus.

Makkár vuordámušat leat verddebearrašii?
- Olbmot geat loktet áiggi fárrolaga nuoraiguin, čájehit oadjebasvuođa ja čáhkkilvuođa, geat leat das ja duođas beroštit nuorain. Sii fertejit doalahit šihtton rájáid.
- Verddebearašortnega bokte šaddá oahppis eambbo lagasvuohta bearrašii gii láigoha orrunsaji.
- Verddebearaš ferte doallat buori oktavuođa skuvllain ja váhnemiiguin/ ovddasteddjiiguin, erenoamážit jávkama ektui. Dás čuovvu maiddai ovddasvástádus váldit oktavuođa skuvllain jus oahppi lea eret skuvllas.
- Verddebearaš ja oahppi galgaba ráhkadit čálalaš šiehtadusa mas čuožžu makkár bearráigeahču ja čuovvoleami oahppi dárbbaša, ja mainna verddebearaš sáhttá veahkehit.
- Verddebearrašis lea ovddasvástádus oahppis árgabeaivvis, muhto lea dehálaš diehtit ahte jus oahppi rihkku šiehtaduseavttuid de gahččá eret verddebearrašis ovddasvástádus.
- Šiehtadus gaskal verddebearraša ja oahppi sáhttá sisdoallat sisaboahtináiggi čuovvoleapmi, iđđesboktin ja boradeapmi, gáržžideapmi/geasku áššiin nu go borgguheapmi, bassan, čorgen ja vahkkoloahpa njuolggadusaid ektui.
- Politiijaduođaštus ferte buktot skuvlii ovdal go máksu biddjo johtui.

Makkár vuordámušat leat oahppái?
- Galgá ohcamis čilget iežas dárbbuid čuovvoleapmái nu bures go sáhttá.
- Galgá álo leat gulahallan verddebearrašiin.
- Ferte ieš oastit nu go omd. shampoo, balsam, sáibbu jna
- Galgá plánet ja dieđihit verddebearrašii go vuolgá ruoktot, bargohárjehallamii j.n.a
- Ovdal go šiehtadusa vuolláičállá galgá oahppi lohkan viessonjuolggadusaid.
- Jus šiehtadusa rihkku, dahje čuožžila soahpameahttunvuohta verddebearrašiin, ferte oahppi váldit oktavuođa skuvllain vai skuvla sáhttá veahkkin gávdnat čovdosa.
- Jus eará ii leat šihtton verddebearrašiin de galgá oahppi mannat ruoktot allabasiid (juovllat,beassážat)
- Birrabassan go fárre, dan šiehttá verddebearrašiin.

Makkár vuordámušat leat skuvlii?
- Skuvla geahččala gávdnat ohppiid ja verddebearrašiid mat loktet áiggi ovttas.
- Skuvla galgá doallat oktavuođa sihke ohppiin ja verddebearrašiin mánnosaččat.
- Skuvla galgá veahkehit jus čuožžilit váttisvuođat.
- Birasbargi lea skuvlla gulahallanolmmoš ja lea deaivamis beaivet ja daid eahkediid go leat
eahketdoaimmat skuvllas. Birasbargi sáhttá veahkehit diehtojuohkimin, veahkehit
soahpameahttunvuođagieđahallamiin, verddebearaš molsumiin jna. 

Gulahallan olmmoš:
Lisbeth Johnskareng
Birasbargi
Telefonnummir 47 78 67 98