Máŋggalágan bargguid
Doloža rájes leat sápmelaččat atnán dehálažžan hálddašit máŋggalágan bargguid. Eallinbirgejupmi, luondu ja eallinvuohki gáibidedje ahte olbmuin lei olu diehtu ja máhttu. Mánáidbajásgeassimis deattuhuvvui ahte mánná galggai šaddat iešbirgejeaddjin ja nu iešheanalaš olmmožin. Sii geat ledje čiekŋudan ovtta áššái gohčoduvvo ovtta barggu olmmoš, dakkár guhte ii hálddašan eara ovtta barggu. Báikki báhppa lei dávjá ovtta barggu olmmoš (Aimo Aikio 2010:46.) Dát ii mearkkaš ahte olmmoš ii galgga čiekŋudit mange láhkai, muhto baicce ahte čiekŋudeapmi ii galgga heađuštit máŋggabealatvuođa. Dát jurddašanvuohki lea ain heakkas, muhto lea ožžon ođđa dimenšuvnna ođđaáigásaš sámi servodagas.

Árbevirolaš ealáhusat
Árbevirolaš ealáhusat leat ain guovddážis sápmelaččaid gaskkas, vaikke dušše unnitlohku ain viežžá birgejumi luonddus. Olu bearrašiidda lea luonddu ávkkástallan ain dehálaš nugo murjen ja urttaid čohkket, guollebivdu ja eará bivdu. Dološ juogadankultuvrra eallá maid ain. Duodjemáhtus árvvusadnojuvvo ain. Sámi ávnnasdávviriid ja biktasiid ii fitne gávppiin. Seammás go lea dehálaš bisuhit árbevieruid, de lea maid diehttelasat maiddái dehálaš buohkaide háhkat máksojuvvon barggu.

Iešbirgejupmi guovddážis
Sámi joatkkaskuvla doarju iešbirgejumi dan láhkai ahte addá ohppiide vejolašvuođa oahppat árbemáhtu ja dan ollislašvuođa jurddašeami mii dasa gullá. Skuvlla árbemáhtu jahkejuvlla doaimmat speadjalastet sámi gávcci jahkodaga ja bargguid mat gullet daid iešguđet jahkodagaide, ja addet ohppiide vejolašvuođa searvat praktihkalaš bargguide. Skuvla lea laktán duodji fidnofágalaš čiekŋudanfágii Jo dearvvašvuođa ja bajásšaddanfágas ja huksenfágii lea ges árbevirolaš sámi johkafanas huksen laktojuvvon Jo2 huksenfágii.

Ášši rievdadit skuvlanjuolggadusat
Skuvla lea ovddidan ášši stivrii ášši rievdadit skuvlanjuolggadusat vai oahppit oččoše vejolašvuođa oažžut friddja oassálastit árbevirolaš ealáhusain. Skuvlla fálaldatstruktuvrras lea iešbirgejupmi ulbmilin ja galgá lassin ovdánahttit sámi servodaga ja muđuid earenoamážit Kárášjoga servodaga.  Skuvlavázzin galgá ohppiide addit buori vuođu válljet barggu, leažžá dál akademalaš dahje fidnofágalaš suorggis, vai oahppit ceggejit ekonomalaš birgejumi. Skuvlla maid deattuha entreprenevravuođa dan láhkai ahte oahppit nuoraidfitnodatbarggu bokte ohppet ásahit ja cegget fitnodaga vai maŋŋel skuvlavázzima sáhttet cegget iežaset bargosaji jus dan háliidit.

Márfun:

Duodji: