Hopp til hovedmenyen på siden Hopp til hovedinnholdet på siden

Skuvlla višuvdna

Sámi joatkkaskuvla višuvdnan lea doaibmat sámi fápmoguovddážin gos sámi oahppit sáhttet oažžut ollislaš sámi joatkkaoahpu mii lea ođđafuomášeaddjin seammás go ruohtasta sámi árbemáhtus ja árvvuin eamiálbmotgeahččansajis. 

Višuvnna vuolggasadjin lea boahtteáigge geahččansadji mii váldá vuođu sámi árbemáhtus ja árvvuin mat maiddái váldet vuođu eamiálbmot geahččansajis. Árbemáhttu ii mearkkaš ahte dát máhttu gullá dološ áigái. Doaba čujuha baicce dasa mo máhtu háhká ja geavahuvvo. Sápmelaččat ohppet árbemáhtu ja fievrredit dan sosiála oktavuođain sihke njálmmálaš muitalanárbevieru bokte, árgabeaivve bargguid bokte ja iešguđet práksisvugiid bokte. Laila Susanne Vars (2007) definerii sámi árbemáhtu ná: “Sámi árbemáhtu lea boađus min máttuid vásáhusain áiggiid čađa, ja máhttu guoskkaha buot árgabeaivválaš doaimmaid. Máhttu lea diehttelasat rievdan áiggiid čađa, lea heivehuvvon sámiid eallinvuohkái, ja árbevierut guddet dán dihte oppa sámi kultuvrra”.

Sámegiella lea deháleamos sámi identitehtamearka, ja skuvlla višuvdna speadjalastte/govvida dan. Giela boahtteáigi eaktuda ahte mis leat čeahpes ja dan mađe giellaguoddit, ja ahte sii geat leat massán gielaset dáruiduhttima geažil váldet giela ruovttoluotta. Sámegiella lea earenoamáš dehálaš min skuvlii dan sivas go mis eai leat sámi prográmmasuorggit boazodoallu ja duodji.

Oahppit besset leat ealli sámegielat birrasis, ja sii ožžot oahpahusa báikkálaš heivehuvvon oahppoplánain maid vuolggasadji lea sámi giella ja kultuvra. Maiddái sámi nuorat geat leat oahppin dábálaš joatkkaskuvllain sáhttet váldit oasi sámi searvevuođas sámegiel gáiddusoahpahusa bokte, gos mii skuvlajagis fállat guokte hospiterenvahkku skuvllas Kárášjogas.